Kivikuülend*

(heee-ooo-laaa) (heee-ooo-laaa) Kivi peale kivi seati,

tuld ja saatust ammu teati.

Kangelane teele astus, tumedale

ööle vastu.

Kuid tee murdus keset laant,

ei ta

leidnud tõotatud maad. Kuldne mõõk nüüd liiva vajub,

rasket varju hing siin tajub.

Kõik laguneb...

Kõik

hääbub... (ahhhh)

Leppimine saabub vaikselt... Müüdi lõpp...